Soojustamine ja sisekliima

Valede soojustus toodete asjatundmatu paigaldamine rikub eluruumide sisekliima ja põhjustab hoone konstruktsioonidele tõsiseid niiskuskahjustusi.

Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui ka väljastpoolt, kuid ka siis tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega,võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.

Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega.Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.

Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes,hõredast materjalist läbi paistma.

Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema,hoone sisepinda tugevalt jahutades.

Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.

Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

voodrilauad

Voodrilauad kinnitatakse  aluse külge tavaliselt kuumtsingitud lihtnaeltega.Naela sobiv pikkus on vähemalt 75 mm. Kinnituspunktide omavaheline kaugus  on tavaliselt  600 mm.Laud kinnitatakse igast kinnituskohast kahe naelaga,mis jäävad servast 20 – 25 mm kaugusele.Rõhtlaudise kinnitamiseks paigaldatakse püstised kinnituslauad

( paksusega 22-25 mm ) läbi tuuletõkke tugevasti sõrestikupostide külge.

Suruõhknaelutiga töötamisel peab jälgima,et nael ei satuks liiga sügavale ega rikuks puitpinda. Naelapea ei tohi olla süvendis,sest siis võib sademevesi sealtkaudu puitu imenduda.

Välisvoodri kinnitamiseks tuleb kasutada selleks mõeldud naelutit  ja sileda peaga rihvelnaelu,siis saab naelutussügavust töö käigus reguleerida.Võimaluse korral tuleb vältida laudade jätkamist.

Kui jätkukohti vältida ei saa,tuleb teha nii,et oleks tõkestatud lõikepinna kaudu sademevee imendumine puitu.Jätkukoht peab olema võimalikult tihe  ning tuleb katta liistu või plekiga ning värvida lõikepinnad.  

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Hüdroisolatsioon

Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või  sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus  tõusta hoone seintesse, mis muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks.

Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumine veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist.

Kasutatakse põhiliselt kolme liiki hõdroisolatsiooni:

Rõhulist vett tõkestav

Rühuvaba vett tõkestav ja niiskust tõkestav.

Jagunevad omakorda võõpisolatsioonid, kummbituumen- emulsioonid ja polümeersed katted.

Krohviisolatsioonid, rullmaterjalist membraanid, kummbituumenil baseeruvad rullmaterjalid. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuploki peale.

Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. 

Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul tuleb arvestada nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuded:

Tavalised abiruumid

Paremad abiruumid

Olmeruumid

Erinõuded- arhiivid, laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Põrandaküte

Põrandakütte kasutamine

Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile 55-75 kraadi vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. Põrandakütte puhul on kogu soojuse väljastus põrandapinna ulatuses võrdlemisi ühtlane ja tulemusena saavutatakse minimaalne õhu liikumine ruumis, minimaalne tolmu lendlemine ruumis

Vältimaks soojuse kadu läbi allkorruse lae või maa sisse, tuleb küttekeha alla põranda sisse paigaldada soojustuskiht.Eestis laialt levinud betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel on betoonpõrandatel parem soojusülekanne.Lisaks põrandate kiirele kuivamisele nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile.

Plasttorud vesipõrandakütte teenistuses võivad teenida vabalt u 50 aastat, sest vee temperatuur üle 50 kraadi ei tõuse. Tihedast polüetüleenist torud on purunemiskindlad. Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine.Temperatuuri erinevused on tingitud kasuatavast süsteemist.

Radiaatorküttega süsteemi temperatuur on 55-75 kraadi.Puitpõrandaga vesipõrandakütte süsteemi temperatuur on 40-55 kraadi.

Betoonpõranda puhul on vesipõrandaküttesüsteemi temperatuur 30-40 kraadi.

Vesipõrandakütte töökindlaimad torude diameetrid on 16 mm ja 20 mm.

Elektriga põrandaküte on tasuvaim väikese põrandapinna puhul.

Vesipõrandaküte on tasuvaim alates 40-50ruutmeetrisest põrandapinnast ja maakütte korral.

Vesipõrandakütte ühe toru ringi pikkus ei tohiks ületada 16mm torul 80m ja 20mm torul 100 m

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Ehitusmaterjalides on alati teatud hulgal vett.

Poorsetes ehitusmaterjalides on alati teatud hulgal vett kas veeauru või vedeliku kujul. Sellel on otsustav mõju materjali soojajuhtivusele, kuna vee soojajuhtivus on 0.68 W/m°C ehk õhuga võrreldes umbes 20 kordne. Seega vähendab vesi oluliselt materjalis olevate pooride mõju soojajuhtivusele.Ainult soojajuhtivusel põhinev kontroll ei anna veega täitunud pooride osas õiget tulemust, sest vesi liigub poorses aines soojust kaasa kandes.

Niiskes poorses materjalis toimub pidev difusioon, aurustumine, kondenseerumine ja kapillaarliikumine. Temperatuuride vahest tingitud veeauru rõhk on isolatsiooni soojemal küljel suurem. Veeaur võib kondenseeruda poori külmas osas ning kanda endaga sooja. Siit liigub see kapillaarimendumise tagajärjel soojemasse ja kuivemasse keskkonda ning aurustub uuesti. Mida tugevam on kapillaarimendumine materjalis, seda enam mõjutab niiskus selle soojajuhtivust. Isolatsiooni veesisaldus ei pruugi protsessi käigus muutuda, see võtab osa vaid soojaenergia ülekandest. Seepärast tuleb isolatsioonimaterjale niiskuse eest hoolikalt kaitsta.

Hoone soojavajaduse arvutamisel ei lähtutagi seetõttu teoreetilisest, kuivale materjalile vastavast soojajuhtivusest, vaid arvestatakse ka niiskuse mõju.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Puitpõrandad

Põrandalaua materjalid

Põranda jäikuse tagamiseks kasutatakse siseruumides täissulundiga laudist. Laudade külgsuunaline sulundühendus jaotab koormatud laua koormise osaliselt külgnevatele laudadele. Selle tulemusena väheneb koormatud laua läbipaine ja suureneb põranda jäikus. Kaasaegse põrandalaua alaküljel on sisse freesitud sooned, mis ei suurenda põrandalaua vetruvust, küll aga vähendavad puidu sisepingeid.

Levinuimad põrandalaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Kasutatakse ka näiteks lehist, kaske ja tamme.Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on heledam. Ülejäänud omadustelt on mänd ja kuusk aga üsna sarnased.

Peamiselt kasutatavad paksused on 21, 28 ja 33 mm ning laiused jäävad vahemikku 58–220 mm. Üldiselt tarvitatakse 28 mm lauda, mille puhul toetuste vahekaugus on kuni 600 mm. Kui kasutatakse õhemat või paksemat lauda, on maksimaalne laagide vaheline samm vastavalt lühem või pikem.

Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul on see 10–20%.
Et vähendada pragude teket valmis põrandas, on oluline, et põranda tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Aurutõke

Veeauru väljapoole tungimist saab takistada aurutiheda kihi paigaldamisega tarindi sisepinnale või soojustuse sisse,viimase soojemale poolele ( kuni 25 % soojustuse kogupaksusest).Aurutõkkematerjali  võib soojustusse paigaldada vaid tavalise niiskuskoormusega ruumides. Niiskete ruumidega hoonetes on see lubamatu.Hoone seest tungib veeaur piiretesse difuuselt ja õhuvooludega konvektsionaalselt.

Piirdes liigub see konvektiivselt. Veeauru konvektsiooni all mõistetakse niiske ruumiõhu pääsu läbi konstruktsioonelementide liitekohtade,pragude või ebatihedusest  läbiviikude piirde jahedasse tsooni,kus veeaur kondenseerub ja piire niiskub.Piirdetarindite ekspluatatsioonialased niiskusprobleemid on eelkõige tingitud konvektsioonist ja difusioonist, seega aurutõkke ebatihedusest.

Köetava ja käituses oleva siseruumi õhus on aasta jooksul veeauru enamasti rohkem kui välisõhus.Kui veeaur kohtab oma teel aurutihedat kihti, mille temperatuur on alla kastepunkti,siis ta kondenseerub sellele.Kondentsvesi halvendab konstruktsioonide, soojusmaterjalide ja komunikatsioonide olukorda ning ruumi sisekliimat.Kondentsvesi tekib ka siis kui piirde lähedal õhutemperatuur langeb,õhu niiskusimavus väheneb ja üleliigne veeaur sadestub välja piirde pinnale.Soojustatud hoonete puhul tekib see siis kui ruumi suhteline niiskus on liiga suur.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Niiskuse mõju soojustusmaterjalile

Soojustusmaterjalides annab soojustusefekti materjali sees seisev õhk. Mineraalvilladel annab selle materjali kihiline struktuur, plastisolatsioonides ( polüstüreen) on õhk pakitud materjali  struktuuri moodustavasse kärgedesse või kuulikestesse. Mida rohkem ehitusmaterjal õhku sisaldab seda väiksem  on tema soojajuhtivus. Osades ehitusmaterjalides kasutatakse inertsgaase, milles soojusjuhtivus on väiksem kui õhul.

Kuna õhu soojusjuhtivus on väike, sõltub materjali soojajuhtivus oluliselt selles sisalduva õhu kogusest. Seisev õhk on halb soojajuht ja seega hea isolatsioonivahend. Materjali kokkupuutumisel veega imendub kapilaarjõudude materjali pooridesse. Niisketes materjalides toimub pidev difusioon, aurustumine, kondenseerumine ja kapilaarliikumine. Poorsetes materjalides on veeauru kujul alati teatud hulk vett ja sellel on otsustav mõju materjali soojusjuhtivusele. Vesi vähendab oluliselt mõju materjali soojajuhtivusele samuti vähendab oluliselt materjali soojapidavust.Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu kapilaaridest välja. Vee soojajuhtivus on kuni 25 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga mille soojajuhtivus ületab neli korda vee ja kuni sada korda õhu soojajuhtivuse.

http://www.esten.ee/  50 39015

Hallitus ja niiskuskahjustused

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele).

Elamutes  tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned  välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.

Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt  hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad  ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.

Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam.

Hoones  on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides.

Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %.

Eelpool toodud probleeme saab ennetada. Küllaldlane ventilatsioon ja  piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.

http://www.esten.ee/  50 39015

Drenaaž ja sadeveesüsteem

Drenaaž  ja sadeveesüsteem

Drenaaž on vundamendi taldmiku tasandil ümbritsev ja üle ühe nurga vaatluskaevudega varustatud pinnasevett imev auguliste torude võrk.Vaatluskaev on  drenaažisüsteemi korrasoleku kontrolliks ja puhastuseks.

Kasutada  tuleb drenaažtorudel kahte kangakihti - üks vahetult toru ümber,teine toru ümbritseva killustiku ümber.

Samuti peab  torude alune pinnas looditud kaldesse ja tihendatud,siis säilib kalle aastaid ning jääb ära ootamatu vastuvoolu teke

Drenaaži ülesanne on hoida pinnasevesi maja vundamendist eemal.Korralikult töötav drenaaž tekitab maja ümber pinnasevee augu ja vesi ei pääse keldrisse ega vundamendi alla.

Drenaaži- ja sademeveetorud paigutatakse tihti liiga madalale ja seetõttu külmub talvel vesi nendes kinni. Samuti on katusevesi vahel lastud lihtsalt pinnasele lootuses,et ehk jõuab see lõpuks drenaaži.

Kuid hilissügisel ja varakevadel selline vesi drenaaži ei jõuagi ja külmub maapinnal jääks.

Peale torudrenaaži aitab niiskust vundamendist eemal hoida ka killustikust või kergkruusast

drenaažikiht.

Eramutel tuleb drenaažitorustik ja sademetorustik hoida kindlasti lahus.

Sademeveesüsteem on vundamenti taldmiku taandil ümbritsev ja vihmaveetorudest ning õuekaevudest koguv kinniste seintega torude võrk. Suunab pinnasevee kanalisatsiooni, kraavi või eemale pinnasesse.

http://www.esten.ee/  50 39015

Praod välisvoodris

Kui ehitatakse kivist välisseinad,siis on nad tavaliselt kahekihilised: seespoolt  kandev plokksein,vahel soojustus, väljaspool  tellisest vooder.

Teostatud ehitusekspertiisid on näidanud,et harva on põhjuseks vajumine st.rajamine nõrgale pinnasele või nõrgale vundamendile.Vajumispraod on iseloomuliku kujuga ja tavaliselt läbivad nii sise kui ka väliskihti ning vundamenti.

Tihtipeale on põhjus materjali mahukahanemises.Betoon,mört ja kõik tehiskivid kahanevad pärast valmistamist teatud aja jooksul.Kokkutõmbumise suurus on kuni 0,6 mm/m, seega 10 meetrine sein tõmbub kokku kuni 6 mm võrra.Mahukahanemispraod tekivad nii sise kui ka välisseintesse.

Põhjuseks on siin temperatuur,mille muutudes müür tahab pikeneda ja lüheneda.Seda takistavad ühtlasema temperatuuriga hooneosad - hoone sisemus ja vundament. Tagajärjeks on sisepinged ja praod.Temperatuuri deformatsioone vältida ei saa. Pragude vältimiseks tükeldatakse maja tellistest välisvooder nn.deformatsioonivuukide abil osadeks,mille pikkus ei tohiks ületada 8 meetrit. Vuugid täidetakse deformeerumist võimaldava mastiksiga nii, et nad silma ei häiriks.

http://www.esten.ee/  50 39015

Ettevalmistus talveks

Maja katuse ettevalmistamiseks tuleb see enne jäätumiste algamist puhastada langenud lehtedest, oksarisust ja muust kogunenud sodist.Kogunenud praht tekitab eriti madalakaldelistel katustel kogumeid, mis takistavad sademevee loomulikku äravoolu. Samuti kipub praht ummistama ka katuse vihmaveerenne ja vihmaveetorusid.

Tulemusena voolavad sademed vaevalisemalt katuselt ära või halvemal juhul jäävad loikudena pikemaks ajaks paigale. Külmade saabudes seiskunud vesi aegamisi jäätub ja katuse veeäravoolukohtadesse kujunevad suured ning rasked jääkogumid.

Moodustuvad jääpurikad ja massiivsed jääkogumid tekitavad katusekatet kahjustavaid mahumuutusi (vesi jäätumisel paisub) ja koormavad kaldrennid üle, kuni need vajuvad viltu või pudenevad alla. Viltuvajunud ripprennid hakkavad sulaajal liitekohtadest lekkima. Liiatigi on jääkogumid inimestele ohtlikud.

Eriti plekk-katuste puhul hakkab kogunenud leherisu lagunemisel söövitama katuse plekki, kuni see aastate jooksul roostetab ja mulgustub.

Näiteks suvel pärast pisikest vihmasabinat tükk aega edasi nirisevad vihmaveetorud annavad märku ummistunud rennidest ja vihmaveetorudest. Viimaseks hoiatuseks on juba rennides kasvavad taimed ja vihma ajal üle ääre valguv vesi.

Jääpurikate teket võib soodustada ka lae või katuslae puudulik soojustus, aga ka ebatihedad aknad, kust soe ja niiske õhk hoovab vastu külma katuseräästast ja jäätub.

Kui kaasaegsed aknad on üsna tihedad, siis vanemad aknad vajavad tavaliselt igasügisest pragude tihendamist, et vähendada soojakadusid, aga ka vältida jääpurikate teket.

Keldrita lintvundamendi ja puitpõrandaga maja omanikul tuleb teada, kus on sokliseinas põrandaaluse tuulutusavad. Tuulutusavad väldivad niiskete kogumite tekkimist põranda all.

Igal sügisel tuleb kevadeti avatavad tuulutustorud sulgeda. Kuna sügiseti kipuvad hiired ja rotid tuulutustorusid pidi majja tungima, ei tasu nende sulgemisega viivitada. Veel parem on panna suvisel perioodil ava ette kaitseks näriliste eest tuulduv traatvõrk.

Sügisese kütusevarumise kõrval ei tasu unustada ka küttekollete puhastamist.

Kui keskküttesüsteemidel on katelde hooldus ette nähtud vähemalt kord aastas, eelistatavalt sügise hakul, siis traditsioonilised ahjud-pliidid ühes korstnaga nõuavad kindlaks toimimiseks puhastamist kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Eriti puudutab see ringlõõridega soemüüriga ahjusid.

Puhastamata lõõrid ja korsten suurendavad küttekulu ning intensiivne kütmine suure külmaga võib lõppeda lõõritulekahjuga.

Samuti tuleb jälgida, et korstnapühkija võtaks töö lõpus allalangenud tahma korstnajalast välja.

http://www.esten.ee/

Ehitise kuivatamine

Autor: E.Sepp

Kui ehitusel tehakse betooni, müüri või viimistlustööd, siis kasutatakse selleks vett.

Betoonisegu iga kuupmeeter sisaldab keskmiselt kuni 200 liitrit vett.Tsemendi kivistumiseks kulub selleks vaid  pool, ülejäänu peab betoonist välja auruma. Krohvi kuivamisel eraldub seinapinna ruutmeetri kuivamisel mitu liitrit vett.

Kui veeaur ruumidest välja ei pääse, küllastub ruumide õhk niiskusest ja see kondenseerub kõikjale, kus pind vähegi jahedam- aknaklaasidele, katusekatte alla, välisseinte ja lagede sisse.

Selle vältimiseks tuleb niiskus hoonest eemaldada. Niiskuse eemaldamiseks tuleb ehitist tuulutada. Kuid õhu veeauru sisaldus on piiratud, hoones eralduva niiskuse eemaldamiseks vajatav õhukogus on väga suur.

Mida soojem on õhk, seda rohkem mahutab ta niiskust. Kui välisõhu temperatuur on  -10C, mahutab ta veeauru kuni 2,2 g kuupmeetri kohta, null kraadi juures juba 4grammi ja toatemperatuuri juures 17,3 grammi. Välisõhk on meil niiske,keskmine suhteline õhuniiskus on suvekuudel 70-75%vahemikus, talvekuudel 85- 90 %.

See tähendab, et hoonet läbiv välisõhk, mida ei soojendata, suudab kaasa viia vaid üsna vähe veeauru. Hoone tavaline ventilatsioon tagab õhuvahetuse ligikaudselt ühe korra tunnis, mis 100m2 põrandapinnaga maja puhul on ca 250 m3 /h. Veeauru eemaldamiseks sellise tuulutusega kulub suvel nädalaid, talvel hoonet kuivaks ei saagi.

Niiskuse liiga kiire eemaldamine on konstruktsioonidele kahjulik. Kui pinnad kuivavad liiga kiiresti siis on mahumuutused ebaühtlasedja pinnad võivad praguneda. Tsementi sisaldav betoon vajab kivistumiseks niiskust. Liiga kiire kuivamine nõrgestab nende konstruktsiooni. Betooni tuleb esimese paari nädala jooksul niiskena hoida ja alles siis kuivatama  hakata. Krohvi ja värvi kuivamisel on oht, et ruumi osad kuivavad erinevalt, mille tagajärjeks võivad olla praod või värvitooni erinevused.

Niiskuse vähenemisega kaasnevad materjali mahumuutused. Kuivades kahanevad peaaegu kõik materjalid. Mahumuutusi vältida ei saa, kuid saab nende tulemusel tekkida võivaid pragusid. Selleks tehakse konstruktsioonidesse õigesse kohta kahanemisvuugid.

Viimistlussegude kasutamisel on oluline nendele lisatud veekogus, mis ei tohi olla liiga suur.

Kokkuvõttes võib öelda, et materjalide kuivamisprotsess on aeganõudev.

/
http://www.esten.ee/            tel.  5039015

Soojapidav aken

Autor: E.Sepp

Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid, millest aken on valmistatud ja see kuidas aken on paigaldatud.Puit on looduslikult hea soojapidavusega materjal. Puit ei sea väga palju piiranguid akende mõõtudele. Kuid avatatvate osade mõõtude puhul on oluline lähtuda sulusetootja määratud avanemiste kriteeriumitest. Tellija kapriisidele järgi andmine lõpeb sellega, et avanev osa vajub ja avamine /sulgemine on raskendatud ning raam ei ole korralikult fikseeritud. Tulemuseks on soojakaod halvasti sulgunud raami kaudu.
Teine suurima mõjuga materjal akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett. Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas ehk energiasäästuklaas. Saavutamaks paremat tulemust on vaja kolme klaasiga pakett, millest kaks on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U- väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastist vaheprofiili ja argoongaasi.

Oluline osa on ka akna õigel paigaldusel, sest nõuete eiramine põhjustab külmasildu. Sageli ilmneb hoonete termofotodelt,et soojakadude kohaks on akende perimeeter, mitte aken ise. Soojakadude vältimiseks tuleb paigaldusvahe täita mitte ainult vahuga, vaid aknad tuleb paigaldamisel tihendada nõuetele vastava süsteemina- kombineerituna isepaisuva tihendi, polüretaanvahu ja tihenduslindiga.


http://www.esten.ee/            tel.  5039015

Millal Omanikujärelevalve teenus tellida?

Autor: Mait Lillemäe
Soovitame omanikujärelevalve teenus tellida kindlasti enne ehitajaga ehituslepingu sõlmimist, sest on teada tõde, et üldjuhul koostab ehituslepingu ikka ehitaja ja ikka nii, et ehitajal on palju õiguseid ja tellijal palju kohustusi.

Tellijad ei pööra pahatihti lepingule suuremat tähelepanu, mis viib üsnagi tihti hilisemate arusaamatusteni. Üldjuhul hakataksegi lepingusse süübima alles siis, kui on tekkinud probleemid, kuid siis võib olla juba hilja. Ehitusjärelvalve (Omanikujärelevalve) ülesanne on sellises olukorras poolte õigused ja kohustused võimalikult tasakaalustada. Nii saab juba eos hulga probleeme ja arusaamatusi vältida.

Meie arvates on täna just ainuõige mõelda järelevalve teenuse tellimisele, sest täna on ehitajatel tunduvalt keerulisem edukat pakkumist koostada, (loe. kõige odavamat) mistõttu on meeleheitel ehitajad valmis ükskõik millist hinda pakkuma, et ainult tööd saada. See aga tähendab reaalselt ehitama hakates kokkuhoidmist nii tööjõu kui ka kvaliteedi arvelt. Sellises olukorras ei pruugi vastavate eriteadmisteta Tellija aga märgata kuidas kvalifikatsioonita töömees kasutab sertifitseerimata materjale ja sedagi valesti.

Nii on ehitusvead kiired tulema. Loomulikult ei pruugi nii halvasti minna, aga meie kogemused on näidanud, et nii see paraku on. Teine aspekt, miks peaks omanikujärelevalvet kasutama, on kokkuhoid ehituse hinnas. Tihti on ehituse Tellija olukorras, kus toimub ehitaja poolt kallimate materjalide vahetamine odavamate vastu nii, et ehitushind ei vähene, akteeritakse töid, mida ei ole reaalselt olemas jne. Ehitusjärelvalve ja korralik ehitusleping on need alused, mis välistavad sellised tegevused ilma Tellija aktseptita.



http://www.esten.ee/            tel.  5039015

niiskus tekitab siseruumides hallituse

Hallituse põhiliste tekkekohtadena nii suurpaneelelamutes kui ka tellishoonetes otsaseinte nurgad. Ohus on ka vahelagede ja välisseinte ning siseseinte ja välisseinte külgnemiskohad. Samuti sugeneb hallitus madala soojapidavusega välisseina kogu pinnale, kui puudub nõuetekohane soojustus.

Sel juhul tekib külmasild ruumi ja õue vahele. Seina toapoolsel külmal küljel soe õhk kondenseerub ja loob tingimused hallituse tekkeks. Külmasillaks saab ka läbi seina ulatuv kivi või metall, mis toob külma toasooja kätte.

Pidev niiskus toob hallituse
Vahel esineb hallitust tellishoonete siseseintel, kui see on pikemat aega vihma läbi sadanud.

Puitelamutes levib hallitus olematu õhuvahetusega keldrites ja esimese korruse madalates põrandaalustes ruumides.Sealt ei tohiks lasta õhul liikuda esimesele korrusele. Seega tuleb põrand ja selle serv tihendada. Sageli esineb puitmajades hallitust ka välisseintes, kuhu satub sisemine niiske õhk, samuti sealses mineraalvillas.

http://www.esten.ee/

Korrusmajade sisekliima jätab soovida

Autor: Anneli Sihvart

Mitmete vanemat tüüpi korrusmajade sisekliima jätab pärast üleminekuaastate ümberehitusi tõsiselt soovida, kinnitavad TTÜ professorid Enn Loigu ja Teet-Andrus Kõiv oma uurimustöös „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“.

Probleemid on teravnenud pärast küttesüsteemide ümberehitamist lokaalkütte tarvis ja akende väljavahetamist. Alakütmine ja loomuliku ventilatsiooni vähenemine on tekitanud soodsa keskkonna hallitusseente tarvis, mistõttu allergikutel on sellistes korterites võimatu elada, terviseprobleeme võib aga tekkida ka kõigil teistel elanikel.


Sisekliima ei vasta nõutud standardile

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talveajal optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ˚C, lubatud on kõikumised 21–25 ˚C. Uurimuse kohaselt on kõnealustes tüüpmajades õhutemperatuur sageli optimaalsest oluliselt madalam, mõnel juhul isegi vaid 13 ˚C.

Sama standardi kohaselt on optimaalne suhteline niiskusetase korterites talvel 25–45%, soojal aastaajal 30–70%. Uurimuse kinnitusel ulatub talvine õhuniiskus kõnealustes tüüpmajades pahatihti 75%-ni.

Nagu öeldud, soodustab kõrge niiskusetase hallitusseente arengut, külmadel pindadel tekib hallitus juba 60% õhuniiskuse juures. Kõrge suhtelise niiskuse korral suureneb ka ehitusmaterjalidest õhku eralduvate saasteainete hulk, samuti levivad ning arenevad paremini mitmesugused bakterid ja viirused, sellest lähtuvalt sagenevad hingamisteede infektsioonhaigused.

Inimesed hakkavad niisuguses keskkonnas väsima, neil tekivad peavalud, köha, nohu, isegi palavikuhood, silmad, kurk ja nahk on ärritunud, lisaks ülemiste hingamisteede viirusnakkustele kimbutavad neid tihti kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel võib välja kujuneda allergia või isegi astma.

Kuidas olukorda parandada

Üks halva sisekliima põhjus on kunagised ehitusvead katuslae ning eriti katuslae ja välisseina kokkupuutekohas (vaata fotot). Neid annab parandada lisasoojustusega. Teine vajalik ettevõtmine on küttesüsteemi ümberseadistamine sobivale temperatuurigraafikule ja küttevee vooluhulgale.

Sellest aga ei piisa, kuni korterite õhuvahetus liialt aeglaseks jääb.

1990. aastate alguseni kasutati Eestimaal elamutes loomulikku ventilatsiooni, mille puhul värske õhu juurdevool oli ette nähtud eeskätt läbi akende ebatiheduste. Praegu korrusmajades enam loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa, soovitav on rajada sundventilatsioon.

Parima õhukvaliteedi annab korteri sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Paraku on seda küllaltki raske teostada, takistuseks saab korterilagede madalus. Ka on selle süsteemi maksumus suurim.

Õhukvaliteedi osas on paremuselt (ja ka hinnalt) järgmine lahendus ruumiventilatsiooniagregaatide ja väljatõmbeventilaatorite paigaldamine.

Abi võib olla ka kõige odavamast lahendusest – korteri sundväljatõmbeventilatsioonist ventilaatoritega köögis, WC-s ja vannitoas. Värske õhu juurdevoolu klapid peavad sel juhul paiknema ruumi ülaosas või küttekeha taga.

Korralikku sisekliimat pole korterites korraliku kütte-ventilatsioonisüsteemita võimalik tagada.

http://www.esten.ee/