Ettevalmistus talveks

Maja katuse ettevalmistamiseks tuleb see enne jäätumiste algamist puhastada langenud lehtedest, oksarisust ja muust kogunenud sodist.Kogunenud praht tekitab eriti madalakaldelistel katustel kogumeid, mis takistavad sademevee loomulikku äravoolu. Samuti kipub praht ummistama ka katuse vihmaveerenne ja vihmaveetorusid.

Tulemusena voolavad sademed vaevalisemalt katuselt ära või halvemal juhul jäävad loikudena pikemaks ajaks paigale. Külmade saabudes seiskunud vesi aegamisi jäätub ja katuse veeäravoolukohtadesse kujunevad suured ning rasked jääkogumid.

Moodustuvad jääpurikad ja massiivsed jääkogumid tekitavad katusekatet kahjustavaid mahumuutusi (vesi jäätumisel paisub) ja koormavad kaldrennid üle, kuni need vajuvad viltu või pudenevad alla. Viltuvajunud ripprennid hakkavad sulaajal liitekohtadest lekkima. Liiatigi on jääkogumid inimestele ohtlikud.

Eriti plekk-katuste puhul hakkab kogunenud leherisu lagunemisel söövitama katuse plekki, kuni see aastate jooksul roostetab ja mulgustub.

Näiteks suvel pärast pisikest vihmasabinat tükk aega edasi nirisevad vihmaveetorud annavad märku ummistunud rennidest ja vihmaveetorudest. Viimaseks hoiatuseks on juba rennides kasvavad taimed ja vihma ajal üle ääre valguv vesi.

Jääpurikate teket võib soodustada ka lae või katuslae puudulik soojustus, aga ka ebatihedad aknad, kust soe ja niiske õhk hoovab vastu külma katuseräästast ja jäätub.

Kui kaasaegsed aknad on üsna tihedad, siis vanemad aknad vajavad tavaliselt igasügisest pragude tihendamist, et vähendada soojakadusid, aga ka vältida jääpurikate teket.

Keldrita lintvundamendi ja puitpõrandaga maja omanikul tuleb teada, kus on sokliseinas põrandaaluse tuulutusavad. Tuulutusavad väldivad niiskete kogumite tekkimist põranda all.

Igal sügisel tuleb kevadeti avatavad tuulutustorud sulgeda. Kuna sügiseti kipuvad hiired ja rotid tuulutustorusid pidi majja tungima, ei tasu nende sulgemisega viivitada. Veel parem on panna suvisel perioodil ava ette kaitseks näriliste eest tuulduv traatvõrk.

Sügisese kütusevarumise kõrval ei tasu unustada ka küttekollete puhastamist.

Kui keskküttesüsteemidel on katelde hooldus ette nähtud vähemalt kord aastas, eelistatavalt sügise hakul, siis traditsioonilised ahjud-pliidid ühes korstnaga nõuavad kindlaks toimimiseks puhastamist kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Eriti puudutab see ringlõõridega soemüüriga ahjusid.

Puhastamata lõõrid ja korsten suurendavad küttekulu ning intensiivne kütmine suure külmaga võib lõppeda lõõritulekahjuga.

Samuti tuleb jälgida, et korstnapühkija võtaks töö lõpus allalangenud tahma korstnajalast välja.

http://www.esten.ee/

Ehitise kuivatamine

Autor: E.Sepp

Kui ehitusel tehakse betooni, müüri või viimistlustööd, siis kasutatakse selleks vett.

Betoonisegu iga kuupmeeter sisaldab keskmiselt kuni 200 liitrit vett.Tsemendi kivistumiseks kulub selleks vaid  pool, ülejäänu peab betoonist välja auruma. Krohvi kuivamisel eraldub seinapinna ruutmeetri kuivamisel mitu liitrit vett.

Kui veeaur ruumidest välja ei pääse, küllastub ruumide õhk niiskusest ja see kondenseerub kõikjale, kus pind vähegi jahedam- aknaklaasidele, katusekatte alla, välisseinte ja lagede sisse.

Selle vältimiseks tuleb niiskus hoonest eemaldada. Niiskuse eemaldamiseks tuleb ehitist tuulutada. Kuid õhu veeauru sisaldus on piiratud, hoones eralduva niiskuse eemaldamiseks vajatav õhukogus on väga suur.

Mida soojem on õhk, seda rohkem mahutab ta niiskust. Kui välisõhu temperatuur on  -10C, mahutab ta veeauru kuni 2,2 g kuupmeetri kohta, null kraadi juures juba 4grammi ja toatemperatuuri juures 17,3 grammi. Välisõhk on meil niiske,keskmine suhteline õhuniiskus on suvekuudel 70-75%vahemikus, talvekuudel 85- 90 %.

See tähendab, et hoonet läbiv välisõhk, mida ei soojendata, suudab kaasa viia vaid üsna vähe veeauru. Hoone tavaline ventilatsioon tagab õhuvahetuse ligikaudselt ühe korra tunnis, mis 100m2 põrandapinnaga maja puhul on ca 250 m3 /h. Veeauru eemaldamiseks sellise tuulutusega kulub suvel nädalaid, talvel hoonet kuivaks ei saagi.

Niiskuse liiga kiire eemaldamine on konstruktsioonidele kahjulik. Kui pinnad kuivavad liiga kiiresti siis on mahumuutused ebaühtlasedja pinnad võivad praguneda. Tsementi sisaldav betoon vajab kivistumiseks niiskust. Liiga kiire kuivamine nõrgestab nende konstruktsiooni. Betooni tuleb esimese paari nädala jooksul niiskena hoida ja alles siis kuivatama  hakata. Krohvi ja värvi kuivamisel on oht, et ruumi osad kuivavad erinevalt, mille tagajärjeks võivad olla praod või värvitooni erinevused.

Niiskuse vähenemisega kaasnevad materjali mahumuutused. Kuivades kahanevad peaaegu kõik materjalid. Mahumuutusi vältida ei saa, kuid saab nende tulemusel tekkida võivaid pragusid. Selleks tehakse konstruktsioonidesse õigesse kohta kahanemisvuugid.

Viimistlussegude kasutamisel on oluline nendele lisatud veekogus, mis ei tohi olla liiga suur.

Kokkuvõttes võib öelda, et materjalide kuivamisprotsess on aeganõudev.

/
http://www.esten.ee/            tel.  5039015

Soojapidav aken

Autor: E.Sepp

Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid, millest aken on valmistatud ja see kuidas aken on paigaldatud.Puit on looduslikult hea soojapidavusega materjal. Puit ei sea väga palju piiranguid akende mõõtudele. Kuid avatatvate osade mõõtude puhul on oluline lähtuda sulusetootja määratud avanemiste kriteeriumitest. Tellija kapriisidele järgi andmine lõpeb sellega, et avanev osa vajub ja avamine /sulgemine on raskendatud ning raam ei ole korralikult fikseeritud. Tulemuseks on soojakaod halvasti sulgunud raami kaudu.
Teine suurima mõjuga materjal akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett. Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas ehk energiasäästuklaas. Saavutamaks paremat tulemust on vaja kolme klaasiga pakett, millest kaks on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U- väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastist vaheprofiili ja argoongaasi.

Oluline osa on ka akna õigel paigaldusel, sest nõuete eiramine põhjustab külmasildu. Sageli ilmneb hoonete termofotodelt,et soojakadude kohaks on akende perimeeter, mitte aken ise. Soojakadude vältimiseks tuleb paigaldusvahe täita mitte ainult vahuga, vaid aknad tuleb paigaldamisel tihendada nõuetele vastava süsteemina- kombineerituna isepaisuva tihendi, polüretaanvahu ja tihenduslindiga.


http://www.esten.ee/            tel.  5039015

Millal Omanikujärelevalve teenus tellida?

Autor: Mait Lillemäe
Soovitame omanikujärelevalve teenus tellida kindlasti enne ehitajaga ehituslepingu sõlmimist, sest on teada tõde, et üldjuhul koostab ehituslepingu ikka ehitaja ja ikka nii, et ehitajal on palju õiguseid ja tellijal palju kohustusi.

Tellijad ei pööra pahatihti lepingule suuremat tähelepanu, mis viib üsnagi tihti hilisemate arusaamatusteni. Üldjuhul hakataksegi lepingusse süübima alles siis, kui on tekkinud probleemid, kuid siis võib olla juba hilja. Ehitusjärelvalve (Omanikujärelevalve) ülesanne on sellises olukorras poolte õigused ja kohustused võimalikult tasakaalustada. Nii saab juba eos hulga probleeme ja arusaamatusi vältida.

Meie arvates on täna just ainuõige mõelda järelevalve teenuse tellimisele, sest täna on ehitajatel tunduvalt keerulisem edukat pakkumist koostada, (loe. kõige odavamat) mistõttu on meeleheitel ehitajad valmis ükskõik millist hinda pakkuma, et ainult tööd saada. See aga tähendab reaalselt ehitama hakates kokkuhoidmist nii tööjõu kui ka kvaliteedi arvelt. Sellises olukorras ei pruugi vastavate eriteadmisteta Tellija aga märgata kuidas kvalifikatsioonita töömees kasutab sertifitseerimata materjale ja sedagi valesti.

Nii on ehitusvead kiired tulema. Loomulikult ei pruugi nii halvasti minna, aga meie kogemused on näidanud, et nii see paraku on. Teine aspekt, miks peaks omanikujärelevalvet kasutama, on kokkuhoid ehituse hinnas. Tihti on ehituse Tellija olukorras, kus toimub ehitaja poolt kallimate materjalide vahetamine odavamate vastu nii, et ehitushind ei vähene, akteeritakse töid, mida ei ole reaalselt olemas jne. Ehitusjärelvalve ja korralik ehitusleping on need alused, mis välistavad sellised tegevused ilma Tellija aktseptita.



http://www.esten.ee/            tel.  5039015

niiskus tekitab siseruumides hallituse

Hallituse põhiliste tekkekohtadena nii suurpaneelelamutes kui ka tellishoonetes otsaseinte nurgad. Ohus on ka vahelagede ja välisseinte ning siseseinte ja välisseinte külgnemiskohad. Samuti sugeneb hallitus madala soojapidavusega välisseina kogu pinnale, kui puudub nõuetekohane soojustus.

Sel juhul tekib külmasild ruumi ja õue vahele. Seina toapoolsel külmal küljel soe õhk kondenseerub ja loob tingimused hallituse tekkeks. Külmasillaks saab ka läbi seina ulatuv kivi või metall, mis toob külma toasooja kätte.

Pidev niiskus toob hallituse
Vahel esineb hallitust tellishoonete siseseintel, kui see on pikemat aega vihma läbi sadanud.

Puitelamutes levib hallitus olematu õhuvahetusega keldrites ja esimese korruse madalates põrandaalustes ruumides.Sealt ei tohiks lasta õhul liikuda esimesele korrusele. Seega tuleb põrand ja selle serv tihendada. Sageli esineb puitmajades hallitust ka välisseintes, kuhu satub sisemine niiske õhk, samuti sealses mineraalvillas.

http://www.esten.ee/

Korrusmajade sisekliima jätab soovida

Autor: Anneli Sihvart

Mitmete vanemat tüüpi korrusmajade sisekliima jätab pärast üleminekuaastate ümberehitusi tõsiselt soovida, kinnitavad TTÜ professorid Enn Loigu ja Teet-Andrus Kõiv oma uurimustöös „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“.

Probleemid on teravnenud pärast küttesüsteemide ümberehitamist lokaalkütte tarvis ja akende väljavahetamist. Alakütmine ja loomuliku ventilatsiooni vähenemine on tekitanud soodsa keskkonna hallitusseente tarvis, mistõttu allergikutel on sellistes korterites võimatu elada, terviseprobleeme võib aga tekkida ka kõigil teistel elanikel.


Sisekliima ei vasta nõutud standardile

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talveajal optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ˚C, lubatud on kõikumised 21–25 ˚C. Uurimuse kohaselt on kõnealustes tüüpmajades õhutemperatuur sageli optimaalsest oluliselt madalam, mõnel juhul isegi vaid 13 ˚C.

Sama standardi kohaselt on optimaalne suhteline niiskusetase korterites talvel 25–45%, soojal aastaajal 30–70%. Uurimuse kinnitusel ulatub talvine õhuniiskus kõnealustes tüüpmajades pahatihti 75%-ni.

Nagu öeldud, soodustab kõrge niiskusetase hallitusseente arengut, külmadel pindadel tekib hallitus juba 60% õhuniiskuse juures. Kõrge suhtelise niiskuse korral suureneb ka ehitusmaterjalidest õhku eralduvate saasteainete hulk, samuti levivad ning arenevad paremini mitmesugused bakterid ja viirused, sellest lähtuvalt sagenevad hingamisteede infektsioonhaigused.

Inimesed hakkavad niisuguses keskkonnas väsima, neil tekivad peavalud, köha, nohu, isegi palavikuhood, silmad, kurk ja nahk on ärritunud, lisaks ülemiste hingamisteede viirusnakkustele kimbutavad neid tihti kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel võib välja kujuneda allergia või isegi astma.

Kuidas olukorda parandada

Üks halva sisekliima põhjus on kunagised ehitusvead katuslae ning eriti katuslae ja välisseina kokkupuutekohas (vaata fotot). Neid annab parandada lisasoojustusega. Teine vajalik ettevõtmine on küttesüsteemi ümberseadistamine sobivale temperatuurigraafikule ja küttevee vooluhulgale.

Sellest aga ei piisa, kuni korterite õhuvahetus liialt aeglaseks jääb.

1990. aastate alguseni kasutati Eestimaal elamutes loomulikku ventilatsiooni, mille puhul värske õhu juurdevool oli ette nähtud eeskätt läbi akende ebatiheduste. Praegu korrusmajades enam loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa, soovitav on rajada sundventilatsioon.

Parima õhukvaliteedi annab korteri sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Paraku on seda küllaltki raske teostada, takistuseks saab korterilagede madalus. Ka on selle süsteemi maksumus suurim.

Õhukvaliteedi osas on paremuselt (ja ka hinnalt) järgmine lahendus ruumiventilatsiooniagregaatide ja väljatõmbeventilaatorite paigaldamine.

Abi võib olla ka kõige odavamast lahendusest – korteri sundväljatõmbeventilatsioonist ventilaatoritega köögis, WC-s ja vannitoas. Värske õhu juurdevoolu klapid peavad sel juhul paiknema ruumi ülaosas või küttekeha taga.

Korralikku sisekliimat pole korterites korraliku kütte-ventilatsioonisüsteemita võimalik tagada.

http://www.esten.ee/