Ehitusmaterjalides on alati teatud hulgal vett.

Poorsetes ehitusmaterjalides on alati teatud hulgal vett kas veeauru või vedeliku kujul. Sellel on otsustav mõju materjali soojajuhtivusele, kuna vee soojajuhtivus on 0.68 W/m°C ehk õhuga võrreldes umbes 20 kordne. Seega vähendab vesi oluliselt materjalis olevate pooride mõju soojajuhtivusele.Ainult soojajuhtivusel põhinev kontroll ei anna veega täitunud pooride osas õiget tulemust, sest vesi liigub poorses aines soojust kaasa kandes.

Niiskes poorses materjalis toimub pidev difusioon, aurustumine, kondenseerumine ja kapillaarliikumine. Temperatuuride vahest tingitud veeauru rõhk on isolatsiooni soojemal küljel suurem. Veeaur võib kondenseeruda poori külmas osas ning kanda endaga sooja. Siit liigub see kapillaarimendumise tagajärjel soojemasse ja kuivemasse keskkonda ning aurustub uuesti. Mida tugevam on kapillaarimendumine materjalis, seda enam mõjutab niiskus selle soojajuhtivust. Isolatsiooni veesisaldus ei pruugi protsessi käigus muutuda, see võtab osa vaid soojaenergia ülekandest. Seepärast tuleb isolatsioonimaterjale niiskuse eest hoolikalt kaitsta.

Hoone soojavajaduse arvutamisel ei lähtutagi seetõttu teoreetilisest, kuivale materjalile vastavast soojajuhtivusest, vaid arvestatakse ka niiskuse mõju.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Puitpõrandad

Põrandalaua materjalid

Põranda jäikuse tagamiseks kasutatakse siseruumides täissulundiga laudist. Laudade külgsuunaline sulundühendus jaotab koormatud laua koormise osaliselt külgnevatele laudadele. Selle tulemusena väheneb koormatud laua läbipaine ja suureneb põranda jäikus. Kaasaegse põrandalaua alaküljel on sisse freesitud sooned, mis ei suurenda põrandalaua vetruvust, küll aga vähendavad puidu sisepingeid.

Levinuimad põrandalaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Kasutatakse ka näiteks lehist, kaske ja tamme.Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on heledam. Ülejäänud omadustelt on mänd ja kuusk aga üsna sarnased.

Peamiselt kasutatavad paksused on 21, 28 ja 33 mm ning laiused jäävad vahemikku 58–220 mm. Üldiselt tarvitatakse 28 mm lauda, mille puhul toetuste vahekaugus on kuni 600 mm. Kui kasutatakse õhemat või paksemat lauda, on maksimaalne laagide vaheline samm vastavalt lühem või pikem.

Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul on see 10–20%.
Et vähendada pragude teket valmis põrandas, on oluline, et põranda tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Aurutõke

Veeauru väljapoole tungimist saab takistada aurutiheda kihi paigaldamisega tarindi sisepinnale või soojustuse sisse,viimase soojemale poolele ( kuni 25 % soojustuse kogupaksusest).Aurutõkkematerjali  võib soojustusse paigaldada vaid tavalise niiskuskoormusega ruumides. Niiskete ruumidega hoonetes on see lubamatu.Hoone seest tungib veeaur piiretesse difuuselt ja õhuvooludega konvektsionaalselt.

Piirdes liigub see konvektiivselt. Veeauru konvektsiooni all mõistetakse niiske ruumiõhu pääsu läbi konstruktsioonelementide liitekohtade,pragude või ebatihedusest  läbiviikude piirde jahedasse tsooni,kus veeaur kondenseerub ja piire niiskub.Piirdetarindite ekspluatatsioonialased niiskusprobleemid on eelkõige tingitud konvektsioonist ja difusioonist, seega aurutõkke ebatihedusest.

Köetava ja käituses oleva siseruumi õhus on aasta jooksul veeauru enamasti rohkem kui välisõhus.Kui veeaur kohtab oma teel aurutihedat kihti, mille temperatuur on alla kastepunkti,siis ta kondenseerub sellele.Kondentsvesi halvendab konstruktsioonide, soojusmaterjalide ja komunikatsioonide olukorda ning ruumi sisekliimat.Kondentsvesi tekib ka siis kui piirde lähedal õhutemperatuur langeb,õhu niiskusimavus väheneb ja üleliigne veeaur sadestub välja piirde pinnale.Soojustatud hoonete puhul tekib see siis kui ruumi suhteline niiskus on liiga suur.

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

Niiskuse mõju soojustusmaterjalile

Soojustusmaterjalides annab soojustusefekti materjali sees seisev õhk. Mineraalvilladel annab selle materjali kihiline struktuur, plastisolatsioonides ( polüstüreen) on õhk pakitud materjali  struktuuri moodustavasse kärgedesse või kuulikestesse. Mida rohkem ehitusmaterjal õhku sisaldab seda väiksem  on tema soojajuhtivus. Osades ehitusmaterjalides kasutatakse inertsgaase, milles soojusjuhtivus on väiksem kui õhul.

Kuna õhu soojusjuhtivus on väike, sõltub materjali soojajuhtivus oluliselt selles sisalduva õhu kogusest. Seisev õhk on halb soojajuht ja seega hea isolatsioonivahend. Materjali kokkupuutumisel veega imendub kapilaarjõudude materjali pooridesse. Niisketes materjalides toimub pidev difusioon, aurustumine, kondenseerumine ja kapilaarliikumine. Poorsetes materjalides on veeauru kujul alati teatud hulk vett ja sellel on otsustav mõju materjali soojusjuhtivusele. Vesi vähendab oluliselt mõju materjali soojajuhtivusele samuti vähendab oluliselt materjali soojapidavust.Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu kapilaaridest välja. Vee soojajuhtivus on kuni 25 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga mille soojajuhtivus ületab neli korda vee ja kuni sada korda õhu soojajuhtivuse.

http://www.esten.ee/  50 39015

Hallitus ja niiskuskahjustused

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele).

Elamutes  tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned  välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.

Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt  hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad  ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.

Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam.

Hoones  on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides.

Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %.

Eelpool toodud probleeme saab ennetada. Küllaldlane ventilatsioon ja  piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.

http://www.esten.ee/  50 39015

Drenaaž ja sadeveesüsteem

Drenaaž  ja sadeveesüsteem

Drenaaž on vundamendi taldmiku tasandil ümbritsev ja üle ühe nurga vaatluskaevudega varustatud pinnasevett imev auguliste torude võrk.Vaatluskaev on  drenaažisüsteemi korrasoleku kontrolliks ja puhastuseks.

Kasutada  tuleb drenaažtorudel kahte kangakihti - üks vahetult toru ümber,teine toru ümbritseva killustiku ümber.

Samuti peab  torude alune pinnas looditud kaldesse ja tihendatud,siis säilib kalle aastaid ning jääb ära ootamatu vastuvoolu teke

Drenaaži ülesanne on hoida pinnasevesi maja vundamendist eemal.Korralikult töötav drenaaž tekitab maja ümber pinnasevee augu ja vesi ei pääse keldrisse ega vundamendi alla.

Drenaaži- ja sademeveetorud paigutatakse tihti liiga madalale ja seetõttu külmub talvel vesi nendes kinni. Samuti on katusevesi vahel lastud lihtsalt pinnasele lootuses,et ehk jõuab see lõpuks drenaaži.

Kuid hilissügisel ja varakevadel selline vesi drenaaži ei jõuagi ja külmub maapinnal jääks.

Peale torudrenaaži aitab niiskust vundamendist eemal hoida ka killustikust või kergkruusast

drenaažikiht.

Eramutel tuleb drenaažitorustik ja sademetorustik hoida kindlasti lahus.

Sademeveesüsteem on vundamenti taldmiku taandil ümbritsev ja vihmaveetorudest ning õuekaevudest koguv kinniste seintega torude võrk. Suunab pinnasevee kanalisatsiooni, kraavi või eemale pinnasesse.

http://www.esten.ee/  50 39015

Praod välisvoodris

Kui ehitatakse kivist välisseinad,siis on nad tavaliselt kahekihilised: seespoolt  kandev plokksein,vahel soojustus, väljaspool  tellisest vooder.

Teostatud ehitusekspertiisid on näidanud,et harva on põhjuseks vajumine st.rajamine nõrgale pinnasele või nõrgale vundamendile.Vajumispraod on iseloomuliku kujuga ja tavaliselt läbivad nii sise kui ka väliskihti ning vundamenti.

Tihtipeale on põhjus materjali mahukahanemises.Betoon,mört ja kõik tehiskivid kahanevad pärast valmistamist teatud aja jooksul.Kokkutõmbumise suurus on kuni 0,6 mm/m, seega 10 meetrine sein tõmbub kokku kuni 6 mm võrra.Mahukahanemispraod tekivad nii sise kui ka välisseintesse.

Põhjuseks on siin temperatuur,mille muutudes müür tahab pikeneda ja lüheneda.Seda takistavad ühtlasema temperatuuriga hooneosad - hoone sisemus ja vundament. Tagajärjeks on sisepinged ja praod.Temperatuuri deformatsioone vältida ei saa. Pragude vältimiseks tükeldatakse maja tellistest välisvooder nn.deformatsioonivuukide abil osadeks,mille pikkus ei tohiks ületada 8 meetrit. Vuugid täidetakse deformeerumist võimaldava mastiksiga nii, et nad silma ei häiriks.

http://www.esten.ee/  50 39015