SUITSUTAMM.

„Suitsutamise“ protsessi käigus omandab puit tumedama tooni ilma puidu loomulikku struktuuri mõjutamata. Suitsetamise protsess on happeline keemiline reaktsioon, kus reageerivad puidu koostises sisalduv hape ja lämmastikhappe sool. Selle tulemusel omandab puit iseloomuliku tumeda tooni. Parketi puhul kasutatakse suitsutamiseks põhiliselt tamme. Suitsutamise protsess See kui sügavalt puidutoon tumeneb oleneb suitsutamise protsessist. Tehniliselt eristatakse kahte suitsutamise meetodit: kerge suitsutamine ja süvasuitsutamine. Kerge suitsutamine – tamme prussid laotakse tihedalt suletud kambrisse, kus asuvad anumad ammoniaagi lahusega, nendest aurustub suitsutamise protsessis vajalik ammoniaak. Suitsutamine kestab umbes 6 nädalat ja puit tumeneb ca 3-6mm sügavuselt. Puidu viimistlemisel võib ilmneda heledama tooniga piirkondi, mis tegelikult annavadki parketile värvirikka üldmulje. Süvasuitsutamine toimub spetsiaalses kambris, kus ammoniaagi aurud pressitakse suure rõhu all puidu pooridesse. Protsess kestab ca 3-4 nädalat. Puidu toon muutub südamikuni välja –sellest ka protsessi nimi. Suitsutamisel, eriti just süvasuitsutamisel võivad ammoniaagi jäägid jääda puidu sisse ning lenduda sealt aja jooksul ja soojuse toimel. Mõnikord võib parketi paigaldamisel tunda kerget ammoniaagile iseloomulikku lõhna. Sellisel juhul soovitame ruumi tuulutada. Tähelepanuks Suitsutatud puit võib mõjutada kõrval asuvat suitsutamata puidu tooni (parkett, uksed). Selle vältimiseks tuleks suitsutatud puit katta kas laki ( eriti sobilikud on vesialuselised lakid) või õliga. Suitsutatud parketi niiskusesisaldust ei ole võimalik mõõta elektrilise niiskusemõõtjaga. Lõpetuseks Käesolev infoleht põhineb meie senistel teadmistel ja kogemustel, mida soovime teiega jagada. Viited piirangutele ja hoiatustele on ära toodud selleks, et võimalikud kahjustused oleks minimaalsed. Loomulikult ei saa see infoleht käsitleda kõiki võimalikke ettetulevaid kasutustingimusi ja olukordi, kuna puit materjalina omadustelt varieerub. Vähimagi kahtluse korral peaks küsima lisainformatsiooni, tegema vajadusel kohapeal teste ja iga tööetapi viima läbi erilise hoolega. Käesolev infoleht ei edasta ka sellist informatsiooni, mis peaks olema teada vastava eriala spetsialistidele. See infoleht ei ole juriidiliselt siduv ja seetõttu ei ole kasutatav garantiitõendina või vastutusnõuete esitamisel. Kärt Põldsam Põrandastuudio/ Linnusilm +372 6 115 621 www.parkett.ee

Puitmaja puudused.

Olukorda komplitseerivad asjaolud,et maja vundamendi ümber ei ole igalpool välja ehitatud drenaaž ja efektiivne hüdroisolatsioon.Korteriühistu poolt hoone rekonstrueerimise ajal ei ole korraldatud tõhusat järelevalvet ehitamise üle,sellepärast teostatud tööde kvaliteet on madal : hoone karniisiplekid on paigaldatud vigadega,varikatuste plekkkatuste katted ei ole pööratud välisseintele vajaliku kõrguseni,hoone sillutisriba on ehitatud valesti,veeäravool vihmaveetorude alt ei ole organiseeritud,kõnniteed on auklikud ning vale kaldega,Rohu tänava poolsele maja soklile on valesti paigaldatud elektrijaotuskilp ,korteri põranda alla kanalis on korteriühistu paigaldanud kogu majale kuuluva veevarustuse torustiku,mille kaudu pidevalt sattub  korteri põranda alla vett ja niiskust,halvendades korteri sisekliimat ja elanike tervist.Korteri sanitaarruumis puudub ventilatsioon,kuna korteruühistu keeldus korteri  ventilatsiooni süsteemi maja ventilatsioonikanaliga ühendamast,mis iseenesest ei ole inimlik tegu ja mõjub väga halvasti korteri  sisekliimale ning elanike tervisele! Korteri omanik on mitmel korral pöördunud  korteriühistu poole palvega likvideerida tekkinud ebanormaalne olukord ning palus korteriühistut finantseerida korteri taastamisremont,kuid korteriühistu on keeldunud korteri omanikule abi osutamast. Maja sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord on halb, kuna nad on halvasti kinnitatud maja konstruktsioonidele ning valesti kokku pandud.Ei öle täidetud Eesti katuse standardi nõue,et üldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. Hoone välisseinas olev ukseava kohal puudub varikatus, sellest on kahjustav mõju hoone välisseinale ja vundamendile ning põrandatele,sest vesi valgub seinale ja voolab vundamendi alla ning keldri põrandale,kahjustades nimetatud konstruktsioone,tekitades neisse niiskuskahjustusi. Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre,kuid siin katteplekiga veelauad märguvad ja vundamendi ja välisseina alumise osa kaitsev mõju puudub,kuna veelauaga sein ja vundament on siin märgumise ohus, sest nii mõnigi kaitseplekk on ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks ning selle kaudu niiskus satub vundamendi sisse. Puidust välisvooder ei ole igal pool veetihe: kaldvihma korral laseb see mitmes kohas vett läbi. Laudvoodri materjal on puudustega: mõnes kohas halvasti hööveldatud,voodrilaudade ühendamine ja jätkamine ebakorrektne,voodrilaudadel mõrad,praod,voodri kinnitamiseks kasutatud naelad on paigaldatud ebakorrapäraselt – mõni nael on löödud lauapinnaga ühele tasapinnale,teine on löödud päris sügavale voodrilaua sisse-kõik see on ohtlik ,sest vihmavesi imbub seinakonstruktsiooni sisse ja sealt kaudu ka eluruumidesse, tekitades sinna niiskuskahjustusi. Kuna laudvoodri ülesanne on välisseina puitkonstruktsiooni kaitsta märgumise eest, peab laudvoodri ja seinakonstruktsioonide vahel olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe.Kuid ekspertiisile ei ole esitatud ehitusseadusega ettenähtud kaetud tööde akt,millest oleks näha,et tõepoolest maja välissein on ehitatud vastavuses ehitusprojektiga ning selle tuulutatavus on tehtud õigesti. Seinale annab tugevuse karkass või kivisein, soojapidavuse tagab tõhus soojusisoleermaterjali (vilttooted, vahtplast, mineraalne puistematerjal jm), tuule eest kaitseb tuuletõkkeplaat, veeaur ei kondenseeru seinas tänu aurutõkkele ning vihma ja päikese eest kaitseb viimistluskiht või -plaat. Kuid mitmed nimetatud materjalid võivad siin niiskuse tõttu lakkamas töötamast või sootuks puuduvad siin üldse,sest ei ole esitatud ehitusseadusega ettenähtud kaetud tööde akt,millest oleks näha,et tõepoolest maja välissein on ehitatud vastavuses ehitusprojektiga.

Eluruumide heakorrastuse tase.

Eluruumide heakorrastuse tase.
Tihti küsitaks, mille alusel hinnatakse eluruumi heakorrastuse taset?
Hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus 04.02.2005.a. eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamise kohta,näeb ette,et:
-Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25 "Tuleohutuse üldnõuded" (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega.
-Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.
-Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks.
-Uste miinimummõõtmed:
1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m
-Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2, toa laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alammäär 2,4 m, vähim kõrgus 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m.
-Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses.
-Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.
-Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele.
-Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18º C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
-Õhuniiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
-Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
-Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 "Joogivesi" nõuetele.
-Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

esten