Olukorda komplitseerivad asjaolud,et maja vundamendi ümber ei ole igalpool välja ehitatud drenaaž ja efektiivne hüdroisolatsioon.Korteriühistu poolt hoone rekonstrueerimise ajal ei ole korraldatud tõhusat järelevalvet ehitamise üle,sellepärast teostatud tööde kvaliteet on madal : hoone karniisiplekid on paigaldatud vigadega,varikatuste plekkkatuste katted ei ole pööratud välisseintele vajaliku kõrguseni,hoone sillutisriba on ehitatud valesti,veeäravool vihmaveetorude alt ei ole organiseeritud,kõnniteed on auklikud ning vale kaldega,Rohu tänava poolsele maja soklile on valesti paigaldatud elektrijaotuskilp ,korteri põranda alla kanalis on korteriühistu paigaldanud kogu majale kuuluva veevarustuse torustiku,mille kaudu pidevalt sattub korteri põranda alla vett ja niiskust,halvendades korteri sisekliimat ja elanike tervist.Korteri sanitaarruumis puudub ventilatsioon,kuna korteruühistu keeldus korteri ventilatsiooni süsteemi maja ventilatsioonikanaliga ühendamast,mis iseenesest ei ole inimlik tegu ja mõjub väga halvasti korteri sisekliimale ning elanike tervisele! Korteri omanik on mitmel korral pöördunud korteriühistu poole palvega likvideerida tekkinud ebanormaalne olukord ning palus korteriühistut finantseerida korteri taastamisremont,kuid korteriühistu on keeldunud korteri omanikule abi osutamast. Maja sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord on halb, kuna nad on halvasti kinnitatud maja konstruktsioonidele ning valesti kokku pandud.Ei öle täidetud Eesti katuse standardi nõue,et üldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. Hoone välisseinas olev ukseava kohal puudub varikatus, sellest on kahjustav mõju hoone välisseinale ja vundamendile ning põrandatele,sest vesi valgub seinale ja voolab vundamendi alla ning keldri põrandale,kahjustades nimetatud konstruktsioone,tekitades neisse niiskuskahjustusi. Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre,kuid siin katteplekiga veelauad märguvad ja vundamendi ja välisseina alumise osa kaitsev mõju puudub,kuna veelauaga sein ja vundament on siin märgumise ohus, sest nii mõnigi kaitseplekk on ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks ning selle kaudu niiskus satub vundamendi sisse. Puidust välisvooder ei ole igal pool veetihe: kaldvihma korral laseb see mitmes kohas vett läbi. Laudvoodri materjal on puudustega: mõnes kohas halvasti hööveldatud,voodrilaudade ühendamine ja jätkamine ebakorrektne,voodrilaudadel mõrad,praod,voodri kinnitamiseks kasutatud naelad on paigaldatud ebakorrapäraselt – mõni nael on löödud lauapinnaga ühele tasapinnale,teine on löödud päris sügavale voodrilaua sisse-kõik see on ohtlik ,sest vihmavesi imbub seinakonstruktsiooni sisse ja sealt kaudu ka eluruumidesse, tekitades sinna niiskuskahjustusi. Kuna laudvoodri ülesanne on välisseina puitkonstruktsiooni kaitsta märgumise eest, peab laudvoodri ja seinakonstruktsioonide vahel olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe.Kuid ekspertiisile ei ole esitatud ehitusseadusega ettenähtud kaetud tööde akt,millest oleks näha,et tõepoolest maja välissein on ehitatud vastavuses ehitusprojektiga ning selle tuulutatavus on tehtud õigesti. Seinale annab tugevuse karkass või kivisein, soojapidavuse tagab tõhus soojusisoleermaterjali (vilttooted, vahtplast, mineraalne puistematerjal jm), tuule eest kaitseb tuuletõkkeplaat, veeaur ei kondenseeru seinas tänu aurutõkkele ning vihma ja päikese eest kaitseb viimistluskiht või -plaat. Kuid mitmed nimetatud materjalid võivad siin niiskuse tõttu lakkamas töötamast või sootuks puuduvad siin üldse,sest ei ole esitatud ehitusseadusega ettenähtud kaetud tööde akt,millest oleks näha,et tõepoolest maja välissein on ehitatud vastavuses ehitusprojektiga.
